Hambaravi üldnarkoosis
Üldlevinud soovituse kohaselt tasuks hambaarsti külastada vähemalt korra aastas. Vastavalt vajadusele ja hambaarsti juhistele aga ka tihedamini, et probleemidele varakult jälile saada ning et pikaajaline ravi lühemas muuta. Mis aga teha siis, kui ainuüksi mõte hambaarsti toolis istumisest halvab sind või kui hirm valu ees on nii suur, et pigem jääksid kõikidest hammastest korraga ilma? Õnneks ei tähenda selliste hirmude olemasolu enam seda, et hambaarsti eest põgeneda oleks vaja. Piisab sellest, kui sa leiad kliiniku, kus pakutakse hambaravi üldnarkoosis ning su mure ongi murtud. Hambaravi võimalust üldnarkoosis pakutakse ka juhul, kui tavaline tuimasti ei mõju, tehtavad protseduurid on liiga keerulised või kui patsient ei ole altis koostööd tegema.
Ideaalne valik, kui miski muu ei aita
WebMD toob välja, et just nimelt hirm valu ees on peamiseks põhjuseks, miks inimesed hambaarsti külastamist aina edasi lükkavad. Hambaarsti külastuse edasilükkamine võib aga juba olemasolevaid probleeme aina süvendada ning lihtne ja kiire külastus võib kujuneda mitmetunniseks protseduuriks. Ja kuigi tänapäeval on olemas rohkelt erinevaid viise selleks, et külastus meeldivamaks muuta, on järjest enam patsiente, kelle jaoks just üldnarkoos tundub ideaalse valikuna: sind lihtsalt pannakse „magama“ ning kui sa üles ärkad, on kõik valulikud protseduurid juba möödas.
Tallinnas pakub üldnarkoosis hambaravi näiteks Sakala Hambaravi. Huvi korral soovitame lugeda lisainfot nende kodulehelt.
Üldnarkoosis tehtavat hambaravi võib vastuseks olla ka juhul, kui patsient ei ole koostööaldis. Ühtemoodi keeruline patsient võib olla nii väike laps kui ka psüühilise puudega inimene, kes võib keelduda hambaarsti juhistele allumast ja näiteks suudki avamast. Sellegipoolest on vaja leida võimalus ravi läbiviimiseks ning üldnarkoos võib olla ainus valik, mis võimaldab hambaarstil oma patsienti aidata. Ka 123dentist portaal mainib, et üldnarkoosi kasuks võidakse otsustada siis, kui patsiendil on foobia teatud protseduuride suhtes, tal on varasemalt olnud hambaraviga halb kogemus, pikaajalisem hambaravi muudab suu liiga valulikuks, kohalik tuimastus ei toimi või tal on ärevushäire.
Üldnarkoosi kasuks võidakse otsustada ka vastavalt planeeritavale protseduurile. Hammaste ülesehituse ajal kasutatakse üldnarkoosi abi kõige rohkem. Kes ise pole kogenud, siis selle protseduuri käigus võidakse hambaid välja tõmmata, implantaate lisada ja muudki keerukat teha, nii et isegi kui inimesel ei ole hambaarsti ega valu ees hirmu, siis narkoos aitab arsti juures käigu sujuvamaks muuta, sest patsient on kogu aeg paigal ja töö saab seetõttu kiiremini kulgeda. Küllaltki tihti toimub üldnarkoosi all ka hammaste eemaldamine ning seda ka täiskasvanutel. Kõige tavapärasem on vast tarkusehammaste eemaldamine. Kuigi need on olemas enamikel inimestel, siis ei mahu need hambaritta korralikult ära ja valesti kasvades võivad tarkusehambad väga palju probleeme tekitada. Seetõttu on ennetavaks valikuks tarkusehammaste eemaldamine. Raskematel juhtudel, kus tarkusehamba eemaldus võib võtta mitu tundi või kui soovitakse korraga eemaldada mitu tarkusehammast, on üldnarkoos üheks heaks variandiks, et protseduur võimalikult valutult ja mugavalt läbi elada. Kõige vähem tehakse üldnarkoosis aga juureravi ja kaariese ennetust, mis on reeglina piisavalt lihtsad protseduurid, et need saaks tehtud ilma narkoosita.
Enne aga kui hakata järgmisel külastusel üldnarkoosis hambaravi nõudma, tasub mõelda, kas sul on ikka seda vaja. Kindlasti peab hoolikalt kaaluma ka teisi variante, üldnarkoosi võimalikke kõrvalmõjusid ja riske ning muidugi on vaja asja arutada ka oma hambaarstiga. Professionaalne arst vastab kõikidele su küsimustele ning tema abiga leiad parima lahenduse.
Üldlevinud soovituse kohaselt tasuks hambaarsti külastada vähemalt korra aastas. Vastavalt vajadusele ja hambaarsti juhistele aga ka tihedamini, et probleemidele varakult jälile saada ning et pikaajaline ravi lühemas muuta. Mis aga teha siis, kui ainuüksi mõte hambaarsti toolis istumisest halvab sind või kui hirm valu ees on nii suur, et pigem jääksid kõikidest hammastest korraga ilma? Õnneks ei tähenda selliste hirmude olemasolu enam seda, et hambaarsti eest põgeneda oleks vaja. Piisab sellest, kui sa leiad kliiniku, kus pakutakse hambaravi üldnarkoosis ning su mure ongi murtud. Hambaravi võimalust üldnarkoosis pakutakse ka juhul, kui tavaline tuimasti ei mõju, tehtavad protseduurid on liiga keerulised või kui patsient ei ole altis koostööd tegema.
Ideaalne valik, kui miski muu ei aita
WebMD toob välja, et just nimelt hirm valu ees on peamiseks põhjuseks, miks inimesed hambaarsti külastamist aina edasi lükkavad. Hambaarsti külastuse edasilükkamine võib aga juba olemasolevaid probleeme aina süvendada ning lihtne ja kiire külastus võib kujuneda mitmetunniseks protseduuriks. Ja kuigi tänapäeval on olemas rohkelt erinevaid viise selleks, et külastus meeldivamaks muuta, on järjest enam patsiente, kelle jaoks just üldnarkoos tundub ideaalse valikuna: sind lihtsalt pannakse „magama“ ning kui sa üles ärkad, on kõik valulikud protseduurid juba möödas.
Tallinnas pakub üldnarkoosis hambaravi näiteks Sakala Hambaravi. Huvi korral soovitame lugeda lisainfot nende kodulehelt.
Üldnarkoosis tehtavat hambaravi võib vastuseks olla ka juhul, kui patsient ei ole koostööaldis. Ühtemoodi keeruline patsient võib olla nii väike laps kui ka psüühilise puudega inimene, kes võib keelduda hambaarsti juhistele allumast ja näiteks suudki avamast. Sellegipoolest on vaja leida võimalus ravi läbiviimiseks ning üldnarkoos võib olla ainus valik, mis võimaldab hambaarstil oma patsienti aidata. Ka 123dentist portaal mainib, et üldnarkoosi kasuks võidakse otsustada siis, kui patsiendil on foobia teatud protseduuride suhtes, tal on varasemalt olnud hambaraviga halb kogemus, pikaajalisem hambaravi muudab suu liiga valulikuks, kohalik tuimastus ei toimi või tal on ärevushäire.
Üldnarkoosi kasuks võidakse otsustada ka vastavalt planeeritavale protseduurile. Hammaste ülesehituse ajal kasutatakse üldnarkoosi abi kõige rohkem. Kes ise pole kogenud, siis selle protseduuri käigus võidakse hambaid välja tõmmata, implantaate lisada ja muudki keerukat teha, nii et isegi kui inimesel ei ole hambaarsti ega valu ees hirmu, siis narkoos aitab arsti juures käigu sujuvamaks muuta, sest patsient on kogu aeg paigal ja töö saab seetõttu kiiremini kulgeda. Küllaltki tihti toimub üldnarkoosi all ka hammaste eemaldamine ning seda ka täiskasvanutel. Kõige tavapärasem on vast tarkusehammaste eemaldamine. Kuigi need on olemas enamikel inimestel, siis ei mahu need hambaritta korralikult ära ja valesti kasvades võivad tarkusehambad väga palju probleeme tekitada. Seetõttu on ennetavaks valikuks tarkusehammaste eemaldamine. Raskematel juhtudel, kus tarkusehamba eemaldus võib võtta mitu tundi või kui soovitakse korraga eemaldada mitu tarkusehammast, on üldnarkoos üheks heaks variandiks, et protseduur võimalikult valutult ja mugavalt läbi elada. Kõige vähem tehakse üldnarkoosis aga juureravi ja kaariese ennetust, mis on reeglina piisavalt lihtsad protseduurid, et need saaks tehtud ilma narkoosita.
Enne aga kui hakata järgmisel külastusel üldnarkoosis hambaravi nõudma, tasub mõelda, kas sul on ikka seda vaja. Kindlasti peab hoolikalt kaaluma ka teisi variante, üldnarkoosi võimalikke kõrvalmõjusid ja riske ning muidugi on vaja asja arutada ka oma hambaarstiga. Professionaalne arst vastab kõikidele su küsimustele ning tema abiga leiad parima lahenduse.
