Mis on bitcoin, kust see tuleb ja kuidas seda osta?

Virtuaalvaluuta bitcoin on krüptoturul teinud fenomenaalse tõusu ja nii mõnigi on oma esialgse investeeringu mitmekümne kordselt tagasi saanud. Mis asi on krüptovaluuta, bitcoin ja kuidas seda osta/müüa/vahetada?



Krüptovaluuta on vääring, mille puhul tavaliselt pankade poolt pakutud usaldusteenus ja turvalisus raha vastu, on tagatud krüptograafiaga ehk matemaatikaga. See tähendab, et kõik tehingud, olgu selleks müük, ost või ülekanne, on krüptograafiliselt turvatud ja seda krüpteeringut on sisuliselt võimatu lahti murda. Sama meetodiga on tagatud ka raha loome erinevate krüptovaluutade puhul.

Kõige paremini saab illustreerida krüptoraha kasutades näiteks bitcoini, mis töötab blokiahela tehnoloogial. Bitcoini väärtus on võrdeline kullastandardiga. See tähendab, et mida suurem on nõudlus, seda suurem on ka bitcoini enda hind. Lisaks on bitcoini limiteeritud koguses, täpselt nagu kulda ja mõlemat saab juurde kaevandada. Sarnaselt kullale, mis saab kunagi maapõuest otsa, kaevandatakse ära tulevikus ka viimane bitcoini osak.

Erinevalt kulla kaevandamisest toimub bitcoini kaevandamine läbi arvutite. Kasutatakse ära arvutite jõudlust, millega lahendatakse keerukaid matemaatilisi ülesandeid ja vastutasuks arvuti kasutamise ning elektrienergia tarbimise eest premeeritakse kaevandajat bitcoinidega.

Kuid kaevandamisel on veel üks eesmärk. Nimelt kinnitatakse kaevandamisega kõik süsteemis tehtavad ülekanded blokiahelasse, mis on avalik ja kõigile nähtav, ainult et isikute nimede asemel on seal nähtaval kasutaja «krüptorahakoti» avalikud võtmed.

«Plokiahel on nagu raamat, plokid on nagu lehed raamatus ja ülekanded on nagu sõnad lehel. Selleks, et iga uus leht raamatusse panna, on vaja kõvasti kaevandada,» ütles Eesti Krüptorahaliidu juhatuse liige Asse Sauga. Plokiahelaks nimetatakse lahendust, millesse krüptograafiliselt lisatakse järjest uusi andmeid ehk tehinguid.

Bitcoini ostmiseks ja krüptovaluutade turule sisenemiseks on mitmeid viise. Tuleb mõnel veebilehel nagu näiteks bitcoinpaperwallet.com luua endale virtuaalne rahakott, millega saab kaks võtit – privaatne ja avalik. Privaatse võtme tasub ülesse kirjutada ja seifi panna, sest sellega on ligipääs sinu rahakotile ning kui see peaks langema kurjadesse kätesse, siis võivad kurikaelad su rahakoti tühjaks teha. Avaliku võtit võid aga jagada palju jaksad. Sinna peale saavad teised kasutajad oma rahakotist sulle bitcoine kanda.

Selleks, et bitcoine enda rahakotti saada, tuleb aga liituda mõne nö. krüptovaluuta vahetusega. Sinna tuleb luua konto, kanda kontole raha ja siis saad selle raha eest osta vahetuse kontole bitcoine või mõnda muud krüptovaluutat. Need saad hiljem kanda enda rahakotti, kasutades avaliku võtit.

Kui aga jätad bitcoinid vahetuse kontole siis pea kindlasti meeles, et teoreetiliselt sina neid ei kontrolli, need on lihtsalt määratud sinu kontole. Kui sul on vahetuspunktis raha kontol siis peab olema ka usaldus selle vahetuspunkti vastu, et nad ei nähe näiteks pankroti ja inimesed ei kaota oma raha ära. Kui ostad hoidmise eesmärgi, siis kanna kohe välja rahakotti, mille privaatvõtit kontrollid ainult sina.

Krüptovaluutasid on aga tuhandeid ja plaanides investeerida nendesse, tasub alati meeles pidada, et kõiki oma mune ei tasu ühte korvi paigutada.

Bitcoinide tulu tuleb deklareerida

Maksu- ja tolliamet on seisukohal, et sadud bitcoinid tuleb deklareerida oma tuludeklaratsioonis ümberarvutatuna eurodeks. Tulude deklareerimiseks tuleb võtta bitcoini kurss, mida tehingupooled ise tehingu tegemisel kasutasid ja mis on leitav avalikest allikatest.

Kuna tuludeklaratsioon esitatakse juba eurodes, siis ei ole meil andmeid, kas ja mis summas tehingud võivad olla tehtud bitcoin'ides.

Maksu- ja tolliamet on varem oma veebilehel avaldanud, et virtuaalset valuutat käsitletakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana. Tulumaksuga maksustatakse sellisel juhul vara võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1).

Kui isiku tegevus virtuaalse valuutaga vastab TuMS § 14 lg 2 tingimustele, maksustatakse teenitud tulu ettevõtlustuluna, sh sotsiaalmaksuga.
külaline83858 13.12.2017
Maailma tuntuim krüptoraha bitcoin on vähem kui kümne aastaga läbi teinud­ meeletu hinnakasvu ja meeletu arengu.­ Oma eksistentsi algul oli tegemist põneva ideega, mis pakkus huvi eelkõige tehno­loogiliste uuenduste entusiastidele­ ja erinevatele interneti hämarates sügavikes­ kauplevatele jõududele, kelle ostetav­ ja müüdav kaup eeldas anonüümsust. Nüüdseks on bitcoini futuuridega võimalik kaubelda Chicago börsil ning selle­ hind on üksnes viimase aasta jooksul kerkinud pea 16 korda. Räpastes teksades tänavakaklejast on saanud kallis ülikonnas seltskonna­lõvi.
külaline23852 13.12.2017
Algne idee on kadunud



Võrreldes oma algusajaga on bitcoin palju­ võitnud, kuid oma algsest kandvast ideest ka palju kaotanud. Bitcoini puhul ei saa rääkida enam tõelisest anonüümsusest või detsentraliseeritusest. Selle krüpto­raha kaevandamine nõuab tänapäeval hiiglaslikku arvutusvõimsust, mida suudavad pakkuda üksnes suured serveripargid. Bitcoini kaevandamine on muutunud­ üksikute entusiastide hobist suurfirmade­ tööstuslikuks ettevõtmiseks. Erinevate­ analüüside kohaselt nõuab bitcoinide kaevandamine aastas mitu korda rohkem energiat kui mõni väiksem riik.

Bitcoini suur populaarsus ja järjest kerkiv hind on võimaldanud tal läbi murda erinevate finantsinstitutsioonide klaaslaest. Pangad on krüptorahale seni vaadanud valdavalt halvakspanuga.

Rahapesu, terrorismi rahastamine ja maksudest kõrvalehoidmine on peamised argumendid, miks krüptoraha ei meeldi­ ei pankadele ega valitsustele. Teisalt on kulla­sära kutse ka pankadele vastupandamatu. Mida selgemaks saab, et seda rongi­ enam peatada ei õnnestu, seda tungivamaks muutub soov siiski viimasele vagunile hüpata.
Traditsioonilise finantssektori esindajad on bitcoini nuhelnud kui liiga volatiilset, spekulatiivset ja riskantset. Sellest nädalast on Chicago börsil aga võimalik kaubelda bitcoini futuuridega, mis on oma olemuselt ju veelgi spekulatiivsem instrument. Turu survel painduvad lõpuks ka kõige konservatiivsemad pankurid.

Teisalt toob selline populaarsuse kasv ja levik jaeklientide hulgas endaga kaasa­ ka finantsregulaatorite tähelepanu. Kui bitcoinist räägivad oma klientidega juba taksojuhid ja juuksurid, ei saa ka seadusandjad seda teemat ignoreerida.
Sinu Vastus
Sinu nimi
Logi sisse / Registreeri
45602   3
Sarnased temad Tagasi