Dividendide maksmine palga asemel võib olla väga ahvatlev, kuid arvestama peab mõndade ohtude ja regulatsioonidega.
“Dividende saab maksta ettevõte eelmiste aastate kasumist ja seda ainult juhul, kui kinnitatud on majandusaasta aruanne ja see esitatud Äriregistrile. Järgida tuleb ka nõuet, et ettevõtte varad ei väheneks alla seadusega lubatud piiri, mis on OÜ puhul minimaalselt 2500 eurot.
Dividende ei pea maksma välja korraga
See tähendab, et äriseadustik lubab maksta dividende välja ainult nendel ettevõtetel, kellel on sisse makstud põhikirjas nõutud osa– või aktsiakapital ja esitatud selle kohta ka vastav tõend.
“Kui need tingimused on täidetud, teeb dividendide väljamaksmise kohta otsuse omanike üldkoosolek, kes kinnitab ka majandusaasta aruande. Dividendide väljamaksmise otsust võivad omanikud teha ka hiljem, eraldi aastaaruande kinnitamise otsusest,” ütleb Liivat.
Kui otsus tehtud, ei pea korraga välja maksma kogu dividendide summat, vaid seda võib teha ka osade kaupa. “Dividendide väljamaksmise tulemusena tekib ettevõttel tulumaksukohustus. Tulumaksu deklareerimise ja tasumise tähtaeg on dividendide väljamaksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäev,” selgitab ta.
Liivat toob ka välja, et dividendide väljamaksmise otsuse tegemisel ei pea maksma veel tulumaksu, sest see kohustus tekib alles tegeliku väljamaksmise järel.
“Ettenägelik ettevõtja maksis kasumist välja dividende välja juba 2018. aastal, et 2019. aastal ära kasutada tulumaksusoodustus, mis jõustus alates selle aasta esimesest jaanuarist regulaarsete dividendide maksjale: äriühingule, kes maksab dividende iga-aastaselt,” põhjendab ta.
Kui siiani oli tulumaksumäär 20/80 dividendide neto- ehk väljamaksusummast, siis äsja jõustunud seadusemuudatus lubab sel aastal piiratud ulatuses (1/3) kasutada alandatud maksumäära 16/84. “Seega, näiteks eelmisel aastal 10 000 eurot dividende maksnud ettevõtja võib väljamaksusummast 1/3 ulatuses maksustada soodusmääraga. Niisiis ta maksab tulumaksu 16/84 summalt 3333 eurot ja 20/80 summalt 6667 eurot,” toob Liivat näite.
“Aastatel 2019 ja 2020 on üleminekuperiood, mille jooksul rakendatakse alandatud määra 14/86 ulatuses, mis vastab viimase kolme aasta keskmisele dividendile. Silmas tuleb pidada aga seda, et soodusmäär kehtib ainult iga-aastase dividendi maksmise korral,” tuletab ta meelde.
Tegu ei tohi olla varjatud töötasuga
Kui dividende makstakse füüsilisele isikule, siis lisaks ettevõtte tulumaksule 16/84 määra kasutamisel tuleb maksta ka üksikisiku tulumaks 7%. “See arvestatakse ja peetakse kinni isikule väljamakstavast dividendide summast (brutosummast) samal viisil nagu töötasudelt makstud tulumaks. See ongi üksikisiku tulumaks, mitte ettevõtte tulumaks.”
Kui dividende maksustatakse tavalise määraga 20/80, siis 7% maksu kinnipidamist ei ole.
“Tavaliselt makstakse dividende proportsionaalselt osalusega ettevõttes, kuid seda ei pea tingimata nii tegema. Väljamakseid võib jaotada ka teisel viisil, kuid see peab olema ettevõtte põhikirjas sätestatud,” selgitab ta.
Ta lisas, et kogemus näitab, et madalama maksumääraga dividendide deklareerimine võib esimesel korral ettevõtjale päris pähkliks osutuda. Kui dividendid on välja makstud füüsilisele isikule, siis erinevalt varasemast tuleb nüüd deklareerida brutodividend ehk koos 7% üksikisiku tulumaksuga, mis väljamaksul kinni peetakse.
Dividendide väljamaksmisel on oht sattuda “libedale teele”, kui ettevõtja otsustab endale palka mitte maksta ja kogu võtta välja kogu tulu dividendidena. “Sageli tehakse neid makseid igakuiselt analoogselt palgaga. Sel viisil loodetakse hoida kokku sotsiaalmaksult. Selliste maksete puhul on aga oht, et maksuhaldur võib makstud dividendid varjatud töötasuks lugeda ning need tagantjärele sotsiaalmaksuga maksustada,” hoiatab Liivat.
Sellisel juhul lisandub maksmata maksule ka viivis vastava perioodi eest.
“Kui keskmise või väikeettevõtte omanik ja juhatuse liige teeb ettevõttes igapäevast tööd, siis on igati ootuspärane, et talle makstakse selle eest palka või juhatuse liikme tasu. Võimaluse korral võetakse kasumi puhul lisaks ka dividende. Nii saavad tasutud kõik nõutud tööjõumaksud, ettevõtte tulumaks ja maksuhalduril puudub põhjus täiendavaks huviks,” selgitab ta.
Ettevõttest võib dividende maksta välja ka vanemahüvitise saaja, sest dividend on ettevõtlustulu, mitte töötasu. “Kindel peab ainult olema, et puudub võimalus lugeda saadud dividendid varjatud töötasuks.”
“Dividende saab maksta ettevõte eelmiste aastate kasumist ja seda ainult juhul, kui kinnitatud on majandusaasta aruanne ja see esitatud Äriregistrile. Järgida tuleb ka nõuet, et ettevõtte varad ei väheneks alla seadusega lubatud piiri, mis on OÜ puhul minimaalselt 2500 eurot.
Dividende ei pea maksma välja korraga
See tähendab, et äriseadustik lubab maksta dividende välja ainult nendel ettevõtetel, kellel on sisse makstud põhikirjas nõutud osa– või aktsiakapital ja esitatud selle kohta ka vastav tõend.
“Kui need tingimused on täidetud, teeb dividendide väljamaksmise kohta otsuse omanike üldkoosolek, kes kinnitab ka majandusaasta aruande. Dividendide väljamaksmise otsust võivad omanikud teha ka hiljem, eraldi aastaaruande kinnitamise otsusest,” ütleb Liivat.
Kui otsus tehtud, ei pea korraga välja maksma kogu dividendide summat, vaid seda võib teha ka osade kaupa. “Dividendide väljamaksmise tulemusena tekib ettevõttel tulumaksukohustus. Tulumaksu deklareerimise ja tasumise tähtaeg on dividendide väljamaksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäev,” selgitab ta.
Liivat toob ka välja, et dividendide väljamaksmise otsuse tegemisel ei pea maksma veel tulumaksu, sest see kohustus tekib alles tegeliku väljamaksmise järel.
“Ettenägelik ettevõtja maksis kasumist välja dividende välja juba 2018. aastal, et 2019. aastal ära kasutada tulumaksusoodustus, mis jõustus alates selle aasta esimesest jaanuarist regulaarsete dividendide maksjale: äriühingule, kes maksab dividende iga-aastaselt,” põhjendab ta.
Kui siiani oli tulumaksumäär 20/80 dividendide neto- ehk väljamaksusummast, siis äsja jõustunud seadusemuudatus lubab sel aastal piiratud ulatuses (1/3) kasutada alandatud maksumäära 16/84. “Seega, näiteks eelmisel aastal 10 000 eurot dividende maksnud ettevõtja võib väljamaksusummast 1/3 ulatuses maksustada soodusmääraga. Niisiis ta maksab tulumaksu 16/84 summalt 3333 eurot ja 20/80 summalt 6667 eurot,” toob Liivat näite.
“Aastatel 2019 ja 2020 on üleminekuperiood, mille jooksul rakendatakse alandatud määra 14/86 ulatuses, mis vastab viimase kolme aasta keskmisele dividendile. Silmas tuleb pidada aga seda, et soodusmäär kehtib ainult iga-aastase dividendi maksmise korral,” tuletab ta meelde.
Tegu ei tohi olla varjatud töötasuga
Kui dividende makstakse füüsilisele isikule, siis lisaks ettevõtte tulumaksule 16/84 määra kasutamisel tuleb maksta ka üksikisiku tulumaks 7%. “See arvestatakse ja peetakse kinni isikule väljamakstavast dividendide summast (brutosummast) samal viisil nagu töötasudelt makstud tulumaks. See ongi üksikisiku tulumaks, mitte ettevõtte tulumaks.”
Kui dividende maksustatakse tavalise määraga 20/80, siis 7% maksu kinnipidamist ei ole.
“Tavaliselt makstakse dividende proportsionaalselt osalusega ettevõttes, kuid seda ei pea tingimata nii tegema. Väljamakseid võib jaotada ka teisel viisil, kuid see peab olema ettevõtte põhikirjas sätestatud,” selgitab ta.
Ta lisas, et kogemus näitab, et madalama maksumääraga dividendide deklareerimine võib esimesel korral ettevõtjale päris pähkliks osutuda. Kui dividendid on välja makstud füüsilisele isikule, siis erinevalt varasemast tuleb nüüd deklareerida brutodividend ehk koos 7% üksikisiku tulumaksuga, mis väljamaksul kinni peetakse.
Dividendide väljamaksmisel on oht sattuda “libedale teele”, kui ettevõtja otsustab endale palka mitte maksta ja kogu võtta välja kogu tulu dividendidena. “Sageli tehakse neid makseid igakuiselt analoogselt palgaga. Sel viisil loodetakse hoida kokku sotsiaalmaksult. Selliste maksete puhul on aga oht, et maksuhaldur võib makstud dividendid varjatud töötasuks lugeda ning need tagantjärele sotsiaalmaksuga maksustada,” hoiatab Liivat.
Sellisel juhul lisandub maksmata maksule ka viivis vastava perioodi eest.
“Kui keskmise või väikeettevõtte omanik ja juhatuse liige teeb ettevõttes igapäevast tööd, siis on igati ootuspärane, et talle makstakse selle eest palka või juhatuse liikme tasu. Võimaluse korral võetakse kasumi puhul lisaks ka dividende. Nii saavad tasutud kõik nõutud tööjõumaksud, ettevõtte tulumaks ja maksuhalduril puudub põhjus täiendavaks huviks,” selgitab ta.
Ettevõttest võib dividende maksta välja ka vanemahüvitise saaja, sest dividend on ettevõtlustulu, mitte töötasu. “Kindel peab ainult olema, et puudub võimalus lugeda saadud dividendid varjatud töötasuks.”
