Sellel pühapäeval minnakse üle talveajale. Siis tuleb laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 04:00 nihutada kellad üks tund tagasi. Edaspidi päike tõuseb tund aega varem ning õhtud on tund aega lühemad.
Esmaspäevast reedeni töötajaid kellakeeramine ei mõjuta. Kellakeeramine mõjutab neid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. Kuna kella tuleb tund aega ette keerata, siis võib see tähendada seda, et töötaja töötab ühe tunni vähem.
Loomulikult on tööajakava alusel võimalik teha ka kokkulepe, et kellakeeramine tööpäeva pikkust ei mõjuta ehk et töövahetus, mis peaks olema näiteks kaheksa tundi pikk, on seda olenemata kellakeeramisest (tööpäeva lõpp nihkub tunni võrra edasi).
Kui aga töötaja teeb oma tavapärast töövahetust (näiteks 00.00-8.00), töötab ta tund aega vähem kui tavaliselt. Kuna kalendaarne tööaeg kellakeeramisest ei vähene, siis peab arvestusperioodi lõpuks olema kokkulepitud tööaeg ja töötasu tagatud. See tähendab, et tööandja peab tööajakava tehes planeerima, et töötajal kella keeramisest alatundi ei tekiks. Kui tekib, tuleb see vastavalt hüvitada.
Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi. Mitteametlikult nimetatakse vööndiaega ka talveajaks.
Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata.
Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. Ta soovitas nõnda säästa küünlaid.
Kui Rootsi ametivõimud 1916. aastal esmakordselt kellakeeramise korda riigis sisse viia üritasid, siis läks see katse niivõrd metsa, et sellest loobuti pikaks ajaks, kirjutab Hanssson ajalehes Expressen. 1980. aastal tehti kellakeeramise kombega Rootsis siiski algust ja sellest ajast on see nii ka jäänud. Hansoni väidab, et see harjumus on eluohtlik, sest kahjustab oluliselt nii inimeste vaimset kui ka füüsilist tervist.
Unepuudus
Pärast kella keeramist saab inimene järgmisel hommikul tavalisest vähem magada. Kuna kehal läheb uue ajaga kohanemiseks vähemalt nädal aega, siis võib tulemuseks olla unepuudus.
Rohkem meeleolukõikumisi
Väsinud inimeste meeleolu kõigub sagedamini ühest äärmusest teise.
Rohkem südameinfarkte ja enesetappe
Kui keha alles suveajale üleminekuga harjub, tõuseb uneuurija Jerker Hetta sõnul tõsiste terviserikete oht. Ta väidab, et sel ajal tõuseb südameinfarktide ja enesetappude arv.
Rohkem liiklusõnnetusi
Uuringud näitavad, et suveajale üle minek tõstab liiklusõnnetuste arvu. Näiteks jääb siis autode alla tavalisest rohkem loomi.
Kehv uni
Uuringud on näidanud, et pärast kellakeeramist magab palju inimesi rahutumalt ja nende uni ei ole ka nii sügav, kui tavaliselt. Eriti suuri probleeme võib see tekitada inimestele, kelle uni on juba enne uuele ajale üleminekut halva kvaliteediga.
Nõrgem immuunsüsteem
Unepuuduse tagajärjel võib organismi vastupanuvõime haigustele väheneda. See tähendab, et võid kiiremini haigeks jääda.
Kaotatud raha
Unine inimene suudab vähem keskenduda ja tööd teha. Seetõttu väheneb ka inimeste ja ettevõtete tootlikkus. Uuringud näitavad ka, et pärast suveajale üleminekut tekkib ka rohkem tööõnnetusi ja Ameerika Ühendriikides mõjub see halvasti ka börsile.
Mina olen küll terve nädala täiega zobi... Ometi töötan esmaspäevast reedeni ning mu tööandja ei nõua kindlaks kellaajaks tööle minekut.
